Miks vahel ei ole abi nõuannetest, vaid kuulamisest - SOUL OÜ

Meil kõigil on kedagi, kellega rääkida - sõpru, pereliikmeid, kolleege; isegi võhivõõraid bussis või rongipingil. Ometi jääb ärevus alles. Pinge ei kao, kuigi „räägitud sai“...

Sageli juhtub nii, et kui hakkame oma lugu jagama, formuleeruvad üsna kiiresti nõuanded. Heatahtlikud, mõistlikud, vahel isegi õiged, aga nende kõrval jääb alles tunne, et midagi olulist jäi ikkagi hinge kriipima. Et enne, kui jõudsime “pärale”, hakkasime juba lahendama.

Olen oma kogemustes avastanud, et ärevus ei küsi vastuseid. Palju sagedamini vajab see ruumi, kus ei kiirustata ega korrigeerita. Kui lugu saab tõesti lõpuni räägitud, hakkab pinge kehas järele andma ning sisemist kergust ja selgust tekib juurde.

Kui oled väsinud sellest, et sind “aidatakse” või “õpetatakse”, aga kergemaks ei lähe, siis ilmselt vajad uut, värsket kuulajat.

Lahendused on kindlasti olulised, aga saavad tegeliku väärtuse ja võimaluse neid rakendada alles siis, kui oleme oma looga selle tuumani jõudnud.