Täna tahan rääkida NOORTEST. KÕIGILE. Tegelikult olid sel korral mu mõttes mitmed erinevad teemad – näiteks vastupanu ja aktsepteerimine; või häbi ja väärtusetus, ka ahnus ja isekus. Aga siis tuletas elu end ise meelde ja minu sisse tekkis tugev arusaamine – ma pean rääkima hoopis noortest ja kõik eelnev jääb järgmisi kordi ootama.

Sellest postitusest võiks saada ka ÜLESKUTSE, see oleks tore! Üleskutse NOORTE TOETUSEKS! Et me kõik koos pööraksime oma heatahtliku pilgu noorte suunas, milles ei ole küsimust, kes on minu või sinu laps – nad kõik on MEIE LAPSED! Meist järgmine põlvkond, kellele oleme elu edasi (k)andnud.

Täna on Tervise Arengu Instituudi andmetel noorte vaimse tervisega seotud probleemid jätkuvas kasvutrendis – üha enam noori kogeb kurvameelsust, depressiooni, ärevus- ja/või unehäireid. Üha enam kirjutatakse noortele retseptiravimitena välja rahusteid ja antidepressante; need numbrid on utoopilised… Ja minus tõusetub väga valus küsimus – kuidas oleme inimkonnana jõudnud nii kaugele, et vajame keemilisi (abi)aineid juba elu alguses? Kui absurdselt see kõlab, et heaoluühiskonnas, kus me hetkel elame, ei tunne paljud noored (ja ka paljud täiskasvanud) mingit heaolu ja rõõmu elamise üle? Kus üritame keemia abil hakkama saada, ‘elus püsida’? Üha enam noori vigastab end füüsiliselt, et hingelist valu vähendada või mitte tunda; sama efekt on mõnuainetel… Kõik see kokku on nagu sisemine karje – MÄRKA MIND!

Võimalik, et kõik algab ja lõpeb meie endi suhtumisest noortesse, milles on sageli kaks äärmuslikku vastandit – me kas tunneme neile kaasa või kritiseerime/nõuame rohkem! Ehk vastandume ja halvustame, nii personaalselt kui kollektiivselt.

Vaatame endile nüüd korraks otsa ja küsime – kui palju me ise loome vaenulikku õhkkonda kutsudes uut generatsiooni tihti Lumehelbekesteks ja Vatitupsudeks, kes millegagi hakkama ei saa? Kui palju me ise kujundame üldist hinnangut, et uus põlvkond arvutist või nutiseadmest kaugemale ei näe (ja kui palju me ise seal aega veedame)? Kui palju oleme valmis peatama ASJADE ja ‘HEAOLU’ pakkumise oma lastele, millega heaolu ei kaasne ja millega iseendi füüsilist või emotsionaalset puuduolekut kompenseerime? Kui palju oleme valmis peatama oma lastele ISEENDA IHADE ja HIRMUDE ülekandmise? Ja kui palju lubame neil teha elus oma valikud?

Või mida saame teha, et aidata neil olla rohkem kontaktis iseendaga? Et kasvada seesmiselt tugevamaks – et nad võiksid uskuda endasse rohkem, et nad tuleks toime väliste elumuutustega, julgeks enda eest vastutada, kukkuda ja taas tõusta?

Kuidas seda teha, küsid sa minult!? Kõiki vastuseid mul muidugi ei ole, kuid alustada võiksime sellest, et lõpetame eristamise ja vastandamise põlvkondade vahel ning SAAME ÜHEKS! Ja küsime noortelt endilt, kuidas nad end praegu tunnevad ja mida nad meilt vajavad? Võimalik, et nad ei oska sellele kohe vastata, sest ka neil on raske end ära tunda, võibolla raske end väljendada. Ehk aitab siis tagasivaade meie endi noorusesse – mida ise noortena vajasime, aga mida mingil põhjusel ei saanud – TOETUS, USALDUS, ARMASTUS? Kui tunneme need iseendas ära ja väljendame oma lastele, siis astume neile sammu lähemale ja sellest võib alguse saada kahtepidi tervenemine – sellest võib tekkida KOKKUPUUTEPUNKT ja ÄRATUNDMINE, et meil kõigil on sarnased (rahudamata) vajadused. Kui räägime endast – siiralt ja maskideta – siis anname loa ka noortele end avada, ja läbi selle saame teadlikumaks nii iseendast kui oma lastest.

Ikka selleks, et keegi meist ei peaks tundma end üksiku või nähtamatuna, et keegi meist ei peaks tundma, et me pole mõistetud, hoolitud, inimesena väärtustatud, armastatud. Et nii iga kiusaja kui kiustava taga on ebakindlus ja mingi rahuldamata vajadus. Kui vaatame endasse ja teadvustame, siis loome iseendaga parema kontakti. Kui tekitame kommunikatsiooni, siis tekib muutus ka inimestevahelistes suhetes. Kui kaasame, siis integreerime.

Palun hoolime ja anname noortele üheskoos KÄE!

Head inimesed, palun jagage seda postitust, kui see teema teid puudutab; ning jagage seda noortega, keda soovite aidata, toetada või teada anda, et hoolite! Loome koos parema inimkonna, kus asjad on kasutamiseks ja inimesed armastamiseks, mitte vastupidi.

Kui soovid edaspidigi saada osa Elujaatuse mõtetest ja tegemistest, siis liitu meie uudiskirjaga. Jaatame ELU koos!