Kiindumused ja vastumeelsused on justkui Nähtamatud Tegelased meie sisemaailmas, kes kuluaaride taga meie elu “niite tōmbavad” ja kelle marjonetid me pahatihti oleme. Sest seda, mis meile meeldib või millesse kiindunud oleme, tahaks veel ja veel. Kui aga elu otsustab meile soovitut ühel hetkel mitte enam pakkuda, siis on valu või hingepiinad platsis. Kiindumus ise on nagu SÕLTUVUS või klammerdumine, kus me tegelikult ei märkagi, kas kiindumusobjekti reaalselt (ja eluliselt) ka vajame. Haare selle järele on nii tugev, et lahti lasta pole lihtsalt võimalik.

Kiindumus võib olla nii inimeste kui asjade suhtes, tegevuste, mõtete või emotsioonide suhtes. Kiindumust kinnitab asjaolu, kui ütleme, et ei suuda kellegi või millegita elada; kui me ei suuda loobuda sõltuvuslikest käitumistest, kui oleme täielikult ära kadunud mõnda kinnisideesse või omistame mõnele oma emotsioonile kogu oma elu tähenduse (näiteks hirmule, kurvameelsusele või apaatiale).

Kiindumust võime kogeda ka oma identiteedi suhtes. Näiteks on väga raske lahti lasta ohvrirollist, kus on tagatud teiste tähelepanu, hoolitsus või kaastunne. Võime emotsionaalsest ohvritasandist kõvasti kinni hoida, et mitte nimetatud hüvesid (ja mõne muu puuduse kompenseerimist) oma elust kaotada.

Täpselt sama lugu on vastumeelsustega. Kui meil on ammusest ajast valmis “nimekiri” asjadest, mida oma ellu ei taha või mille eest üritame põgeneda, siis on üpris kindel, et nad püsivad meil visalt kannul ning ilmuvad siin ja seal taas nähtavale. Tahes tahtmata tuleb meil nendega siis tegeleda, kuid vastumeelsus on selleks ajaks sapi üles keerutanud ja mõru maitse juba suus.

Mõlemal juhul – nii kiindumuste kui vastumeelsuste puhul – kogeme KANNATUSI, mille põhjustavad tegelikult “ühenduslülid” meie ning ihaldus- või vastumeelsusobjektide vahel. Sellisteks ühenduslülideks on meie enda KLAMMERDUMINE või TÕRJUMINE. Mõlema jäme ots on küll meie käes, kuid neid on suure pingutuse tõttu raske märgata. Alles siis, kui lubame endal vaadata “suuremat pilti” ning näha elu sügavamaid kihte ja vajadusi, võivad need ühenduslülid koos meie kannatustega katkeda.

Teadvusta Sinagi, millised on Sinu kiindumused ja vastumeelsused ning vaata, kas neid on võimalik pisut järgi anda. Ikka selleks, et mitte endale ebavajalikke kannatusi tekitada.