Jah, mõistagi räägitakse koroonaviirusest hetkel palju, ja õnneks juba ka sellest, kuidas hirmu ja paanikaga praegusel segadusttekitaval ajal toime tulla. Aga kuna viimast vastukaaluks esimesele ei ole veel piisavalt, siis teen seda minagi. Et teile meelde tuletada või näidata teist perspektiivi, mida saate enda jaoks kasutada ja oma olemise selles kaoses pisut rahumeelsemaks ja turvalisemaks muuta.

Alustame sõnast VIIRUS, mis juba ise hirmutunde meie sees käivitab ja selle siis aktiivsena hoiab. Lisame sinna uudistelaviini ehk info ülekülluse; statistika, mis näitab üha enam nakatunuid; kogu praeguse elukorralduse kardinaalse muutuse; ning lõpetuseks TEADMATUSE, millest me praegu kõik läbi imbunud oleme. Väga keeruline on kõike eelnevat ja selle mastaapsust arvestades selget meelt ja rahu säilitada.

Märgakem siiski, et see kõik toimub meist endist väljaspool ja ükskõik kuhu tahaks toetuda – kellele loota või keda uskuda, et natukenegi teadmatust võita – see lõpuni kindlustunnet ei paku! Ja seda sellel lihtsal põhjusel, et kõik väline ongi pidevas muutuses – üks uudis asendub meeletul kiirusel teisega, statistika numbrite vahetumisel ei jõua silmagi pilgutada ning viiruse levik on hoomamatu ja lõpuni kontrollimatu. Ehk kui sa kõigel sellel, mis on pidevas muutuses, üritad maksku mis maksab “kätt pulsil hoida” või sellest endale mingitki toetuspunkti leida, siis anna mulle andeks, aga see on sama hullumeelne ja võimatu kui väljalt tuult püüda. Mida enam välisele keskendud ja sellele häälestud, seda enam HIRMU kasvatad.

Hirm on meie kõigi sees olemas, mis on ühtlasi ka meie kaitsemehhanismiks reaalsetes ohusituatsionides. Hirmutunnet teadvustades saame kohese ja vahetu kontakti olevikuhetkega; sel on supervõime meid kiirelt hetkesse tuua ja hetkes toimuvat mõista. Ehk hirm ei ole üldsegi halb. Küll aga võib meid kahjustada meie keskendumine liigsele infomürale ja sellest tõusetuvatele intensiivsetele mõtete-emotsioonide kobaratele, mis hoiavad hirmu volüümi põhjas ja tekitavad juba PAANIKA.

Mida saad siis teha teisiti? Vali keskendumiseks muutliku asemel MUUTUMATU ehk vali (kasvõi hetkeks) välise asemel SISEMINE. Lülita telekas või raadio välja ja kuula korrakski oma hingamist ja teadvusta, milline see hetkel on. Hirmu ja paanika ajal võib see olla kiire ja katkendlik, kuid sa siiski hingad – järelikult oled olemas! Proovi, kas saad jätkata hingamist ka nii, et see muutuks aeglasemaks ja rahulikumaks? Ja ühtlasi märka, et kui see sul õnnestub, siis see tekitab heameelt. Kui vähe on rõõmuks vaja!

Kui hingamine aeglustub, siis aeglustuvad ka mõtted ning hirm kaotab oma aktiivsuse, sest sa enam ei häälestu sellele ning ei ketra oma peas mõtteid, mis hirmu üleval hoiavad. Kui mingid mõtted säilivad, siis kirjuta need välja ja vaata, kas neist hetkel sulle ikka rohkem kasu kui kahju sünnib. Kui on vastupidi, siis tea, et mõtted on sinu poolt muudetavad ning sa võid kahjuliku, hirmu alalhoidva mõtte kirjutada üle uue (tõese) mõttega, mis ärevusele kütust juurde ei lisa.

Näiteks mõte, et nakatunute arv üha kasvab saab asendada mõttega, et minuga siin ja praegu on kõik korras ning mul on võimalus end turvaliselt kodus hoida. Või isegi juhul, kui su kehal on mõni haigussümptom, siis sa oled sellest teadlik ja saad teha kõik mis sinu võimuses, et oma keha toetada ja tervendada. Ka see on sinu võimalus ja mitte puudus – kõik sõltub sellest, millise tähenduse sa sellele ise annad.

Ilmselt oled Sinagi kuulnud, et iga kriis kätkeb endas ka potsentsiaali olulisteks muutusteks. Minu vaatenurgast võimaldab (väline) “koroonatorm” meile muuhulgas ka seda, kuidas tuua tähelepanu väliselt sissepoole ja kuidas hakata enam toetuma oma sisemistele ehk alati olemasolevatele ressurssidele, mis kannavad meid nii igast järgnevast kriisist kui ka oodatud rahuajast edukamalt läbi. Kui ümberringi on “tormine meri”, mille sees sa justkui vajud ja vajud ning pole millestki kinni haarata või millelegi toetuda, siis avasta tugipunkt enda sees – oma hingetõmmetest, südamelöökidest ja elususest. See on päris ja alati sulle kättesaadav, see tekitab rõõmu ja loomulikku rahu.

Olge kõik terved ja hoitud!