’Kui taimedega heatahtlikult rääkimine aitab neil kasvada, siis kujutle vaid, mida heatahtlikult rääkimine inimestega teeb?!’

Heatahtlikkus on meie esimene inimlik omadus. Olla heatahtlik tähendab olla inimlik inimene. Kujuta ette, et keegi käitub sinuga heatahtlikult? Kuidas see sind tundma paneb? Ilmselt hästi! Aga kui keegi mõne sigadusega hakkama saab, kuidas siis tunned? Ilmselt tõusetuvad sinuski loomalikud energiad, näiteks viha ja raev, või kättemaksuhimu?

Me kõik märkame heatahtlikke inimesi, meile meeldivad naeratavad ja positiivsed inimesed. Nendega on sageli lihtne olla, sest nad toovad meis välja samad loomupärased omadused. Võibolla toome selliseid inimesi endale või teistele eeskujuks, imetleme neid. Unustades seejuures ära, et needsamad omadused on meis kõigis olemas ja ka iseendas arendatavad. Et saada ise inimlikuks. 

Ma olin mõni aeg tagasi ühes taolises olukorras, kus teine pool käitus valelikult ja ründavalt. Mul oli võimalus ja võibolla ka vajadus vastu rünnata, et oma õigusi kaitsta, kuid otsustasin hoopis eksperimenteerida ja vastata tema rünnakule sõbralikult, vastutulelikult, mõistvalt. Ma ei uskunud isegi, kui kiiresti teise poole suhtumine sellesse olukorda ja minusse muutus. Kõik relvad langesid ning välja tuli temagi heatahtlik pool. Ja meie vaheline teema lahenes mõlemale soodsal viisil. 

Heatahtlikkus ei ole meie nõrkus – see on hoopis meie tugevus. Mida enam inimlikult käitume, seda enam Inimeseks saame. Ka ennast kehtestada, piire seada või EI öelda võib heatahtlikult. Nii et me ei lõhuks rohkem ei iseennast ega kedagi teist.